Sina ei pea mitte laskma endale pähe sittuda.

Või muna pähe määrida. Kuri olen. Arvata on, et olen. Miks me toidame mõnitamist? Miks me toidame koolivägivalda? Miks me nimetame seda ristimiseks? Või noh, tegelikult, enam ei nimeta. See on ju nüüd üsna tihti retsimine. Retsima tähendab rikkuma või teotama. Vähemasti kutsutakse õigesti. See on traditsioon. Ometi, kas see on midagi, mida me tahame üleval hoida? Minu meelest peaks olema tegelik eesmärk gümnasistide lähendamine ja tuttavaks tegemine. Kas abiurientide ees põlvitamine ja nende ülistamine loob sooje suhteid? Kui hästi tulevad erinevad iseloomud välja. Jõletu on vaadata, kuidas noortele täiskasvanutele hakkab võim pähe. Sadistlikud olete, vot! Oleks nagu juba suured inimesed, aga mõistuse poolest veel nii lapsed. Kes vastutab? Kas kooliürituste eest vastutab kool? Kus olid õpetajad? Kus oli kontroll? Kas tõesti lubaks direktor enesele kaela panna mädanenud kala? Ikka sellise, mis oksele ajaks. Kas temagi põlvitaks haridusministri ees? Laseks enesele muna pähe määrida või hoopis nendega loopida? Kas te teate, et muna on nagu kivi, mis ainult boonuseks lagastab ta Su veel ära? Mina õnneks ei tea, aga nemad nüüd teavad. Iga jumala päev nädal aega nägu sodida kaheldava väärtusega vahenditega? Ma ei taha uskuda, et keegi sinna uhiuusi huulepulki, silmapliiatseid tõi. Müts maha, kui tõesti seda tehti. Ah, ma võiks veel nii palju halbu näiteid tuua. Ma ei taha.

Gümnasistiks saamine võib olla toredam, inimlikum ja lausa äge. See, mis meie korraldasime või see, mis meile kunagi tehti, ma ei saa öelda, et see oleks ideaalne näide ja kõik peakski nii olema. Meiegi tegime vigu, meiegagi tehti tobedusi ja nõmedaid asju. Sellist toidu- ega inimeseteotamist ei olnud. Võib-olla mäletan valesti, natuke ilusamini, kuid sellest on siiski 6 aastat möödas. Ja "lõpp ilus, kõik ilus" on tõestatud. Lõpp oli meil ilus. Küünlad, notsutunnistused, käepigistus kuningalt ja tükike kooki. Seda, kas meile ka vett pähe pandi, nagu ristimisel kombeks, ma enam ei mäleta. Meiega tegeleti nii palju. Pühendati legendidesse, pandi proovile, tehti tuttavaks omavahel ja kogu selle olemisega. Aga jah, meil oli teistmoodi. Olukord oli natuke teine. Heja, heja, Nuckö! Mäletan Sind hea sõnaga. Oli meeletult vinge aeg. Aitäh sõprade eest, kellega koos oleme ära söönud paar puuda soola ja käinud läbi nii tulest kui ka veest. Parimad on jäänud.

Make it different!